Arvutihuvilise nooruki Imre Perli nimi sai kuulsaks 1996. aastal, kui ta jäi vahele 2 aastat kestnud andmebaaside kokkumiksimise ja müümisega. Perli poolt koostatud nn �?superandmebaas” on siiani üks täiuslikumaid Eestis, sisaldades Eesti elanike registri, autoregistri, telefoninumbrid, maksuvõlgnevused ja haldusõigusrikkumised.
Loe edasi siit: http://www.epl.ee/?artikkel=105864
laupäev, 8. detsember 2007
reede, 7. detsember 2007
Küberspetsialisti hinnangul lisandus tänavu 250 000 viirust
Eesti Päevaleht kirjutab järgmist:
Maailma üks tunnustatum infoturbespetsialist Mikko Hyppöneni sõnul avastas tema F-Secure’i labor tänavu sama palju viiruseid kui eelneva 20 aasta jooksul kokku.
Loe edasi siit: http://www.epl.ee/uudised/410646
KOMMENTAAR: Hm... see paneb mõtlema, kuiväga armastatakse Gatesi pisipehmeid vidinaid rünnata. Ka Mikko Hyppönen vastab küsimusele "Aga mida siis tuleks teha?" - Kõige lihtsam on hankida endale Mac...
Ja kinnitab, et kõik need viiruseprobleemid on suures osas seotud Microsoftiga.
250 000 viirust - hehe, see on peaaegu iga mu arvutis leiduva faili jaoks üks. Niuks, ma ütlen...
Maailma üks tunnustatum infoturbespetsialist Mikko Hyppöneni sõnul avastas tema F-Secure’i labor tänavu sama palju viiruseid kui eelneva 20 aasta jooksul kokku.
Loe edasi siit: http://www.epl.ee/uudised/410646
KOMMENTAAR: Hm... see paneb mõtlema, kuiväga armastatakse Gatesi pisipehmeid vidinaid rünnata. Ka Mikko Hyppönen vastab küsimusele "Aga mida siis tuleks teha?" - Kõige lihtsam on hankida endale Mac...
Ja kinnitab, et kõik need viiruseprobleemid on suures osas seotud Microsoftiga.
250 000 viirust - hehe, see on peaaegu iga mu arvutis leiduva faili jaoks üks. Niuks, ma ütlen...
kolmapäev, 5. detsember 2007
Londonist lotovõitu lootnu jäi pika ninaga
Londonist lotovõitu lootnu jäi pika ninaga
Silvia Kruusmaa
Naine, kes osales ise Eestis ohvriabi seaduse koostamisel, langes nädal tagasi Inglismaal lotovõitu lubanud kettkirja pettuse ohvriks.
"Muidugi olin ma nendest Nigeeria kirjadest kuulnud, kuid seda skeemi ei saa Inglismaa omaga võrrelda," rääkis naisterahvast ohver Postimehele. "Kujutage ise ette olukorda, kui teile saadetakse kiri, milles Inglise maksuamet küsib lotovõidu väljamaksmiseks raha."
Naist ei muutnud ettevaatlikuks isegi teadmine, et ta pole lotot kusagil mänginud. "Mulle kirjutati, et võitis minu e-mail, mida kasutavad aktiivselt minu lapsedki," väitis eelmisel nädalal kindluse mõttes ise Londonisse lubatud miljoninaelasele lotovõidule järele sõitnud naine.
Miljonivõit osutus muidugi pelgalt pettuseks. Lubatud Royal Bank of Scotlandi peakontori asemel leidis naine eest tavalise sularahaautomaadi. Naise kahjud küünivad kokku umbes 18 000 kroonini. Sellest ligi kümme tuhat krooni moodustab summa, mis naine loteriivõitu lubanud pangale "kulude" katteks musta raha lähetamise poolest kuulsa Western Unioni Tallinna kontori kaudu Inglismaale saatis. Ülejäänud summa moodustavad reisikulud.
Kuigi naine loodab tekitatud majanduslikust kahjust riigilt kas või osalist hüvitust, on lootus selleks sisuliselt olematu. Nii nagu ka petturite tabamine. "Tavaliselt ei saada petturid lotovõidust rääkivat kettkirja ise meilidele laiali. See teenus ostetakse spetsialistidelt sisse," ütles keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Kalmer Viska. "Isegi kui ks protsent e-kirja saanud inimestest õnge läheb, siis on see petturite jaoks väga hea tulemus."
Postimehega rääkinud kannatanu väitel öeldi talle ühes e-kirjas välja toodud võidutšekkide kojutoimetamisega tegelevast Inglise firmast, et ainuüksi samal päeval, mil tema sinna võidu kättesaamiseks helistas, said nad sääraseid kõnesid kogu maailmast kokku paarkümmend. See teeb petturite päeva tuluks umbes paarsada tuhat krooni. Ametlikult polnud kullerfirma lubatud "lotovõitudega" muidugi seotud.
KOMMENTAAR: Kuigi selliseid petuskeeme on üsna lihtne läbi näha, tõestab antud artikkel, et ka tavaline Eesti inimene võib vabalt selle ohvriks langeda. Kuigi võib jääda mulje, et selline inimene on eriti rumal, siis enamasti ei pruugi see nii olla. Mõni petuskeem on tõesti meelitav. Kes siis ei tahaks rikkaks saada! :)
Silvia Kruusmaa
Naine, kes osales ise Eestis ohvriabi seaduse koostamisel, langes nädal tagasi Inglismaal lotovõitu lubanud kettkirja pettuse ohvriks.
"Muidugi olin ma nendest Nigeeria kirjadest kuulnud, kuid seda skeemi ei saa Inglismaa omaga võrrelda," rääkis naisterahvast ohver Postimehele. "Kujutage ise ette olukorda, kui teile saadetakse kiri, milles Inglise maksuamet küsib lotovõidu väljamaksmiseks raha."
Naist ei muutnud ettevaatlikuks isegi teadmine, et ta pole lotot kusagil mänginud. "Mulle kirjutati, et võitis minu e-mail, mida kasutavad aktiivselt minu lapsedki," väitis eelmisel nädalal kindluse mõttes ise Londonisse lubatud miljoninaelasele lotovõidule järele sõitnud naine.
Miljonivõit osutus muidugi pelgalt pettuseks. Lubatud Royal Bank of Scotlandi peakontori asemel leidis naine eest tavalise sularahaautomaadi. Naise kahjud küünivad kokku umbes 18 000 kroonini. Sellest ligi kümme tuhat krooni moodustab summa, mis naine loteriivõitu lubanud pangale "kulude" katteks musta raha lähetamise poolest kuulsa Western Unioni Tallinna kontori kaudu Inglismaale saatis. Ülejäänud summa moodustavad reisikulud.
Kuigi naine loodab tekitatud majanduslikust kahjust riigilt kas või osalist hüvitust, on lootus selleks sisuliselt olematu. Nii nagu ka petturite tabamine. "Tavaliselt ei saada petturid lotovõidust rääkivat kettkirja ise meilidele laiali. See teenus ostetakse spetsialistidelt sisse," ütles keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Kalmer Viska. "Isegi kui ks protsent e-kirja saanud inimestest õnge läheb, siis on see petturite jaoks väga hea tulemus."
Postimehega rääkinud kannatanu väitel öeldi talle ühes e-kirjas välja toodud võidutšekkide kojutoimetamisega tegelevast Inglise firmast, et ainuüksi samal päeval, mil tema sinna võidu kättesaamiseks helistas, said nad sääraseid kõnesid kogu maailmast kokku paarkümmend. See teeb petturite päeva tuluks umbes paarsada tuhat krooni. Ametlikult polnud kullerfirma lubatud "lotovõitudega" muidugi seotud.
KOMMENTAAR: Kuigi selliseid petuskeeme on üsna lihtne läbi näha, tõestab antud artikkel, et ka tavaline Eesti inimene võib vabalt selle ohvriks langeda. Kuigi võib jääda mulje, et selline inimene on eriti rumal, siis enamasti ei pruugi see nii olla. Mõni petuskeem on tõesti meelitav. Kes siis ei tahaks rikkaks saada! :)
10 suuremat prohmakat turvalisuses
Leidsin Internetist ühe üsna ülevaatliku artikli Interneti turvalisuses tehtavate vigade kohta ja võtsin selle vaevaks ära tõlkida: http://www.tlu.ee/~pia/10%20prohmakat%20Interneti%20turvalisuses.doc
Süsteemi paigaldamise konspekt
Siin asub süsteemi paigaldamise konspekt: Klõpsa siin
Formaatisin oma sülearvuti, paigaldasin sellele Windows XP süsteemi ja panin kõik kirja, mis juhtus ja mis oleks võinud juhtuda. Või noh, enam-vähem kõik...
Formaatisin oma sülearvuti, paigaldasin sellele Windows XP süsteemi ja panin kõik kirja, mis juhtus ja mis oleks võinud juhtuda. Või noh, enam-vähem kõik...
kolmapäev, 21. november 2007
Suurbritannias kadusid 25 miljoni inimese isikuandmed
Suurbritannias läksid kaduma kaks arvutiketast, millele on salvestatud 25 miljoni inimese isikuandmed.
Ketaste peal olid andmed nende Briti perede kohta, kus kasvab alla 16-aastane laps, vahendas BBC.
Kadumaläinud andmete seas olid lapsetoetust saavate inimeste nimed, aadressid, sünniajad, isikukoodid ning mõnel juhul ka pangaandmed.
Suurbritannia rahandusminister Alistair Darling soovitas inimestel juhtunu tõttu igaks juhuks kontrollida oma pangakontot tavalisest tihedamini.
Darling süüdistas andmete kaotamises Suurbritannia maksu- ja tolliameti nooremametnikke, kes ignoreerisid turvameetmeid, kui saatsid informatsiooni auditeerimisametisse.
«Kaks salasõnaga kaitstud arvutiketast saadeti posti teel auditeerimisametisse,» rääkis Darling Suurbritannia rahvasaadikutele. «Pakk oli registreerimata ning tundub, et informatsioon ei jõudnud auditeerimisameti adressaadini.»
Andmete kadumist asus uurima politsei, esialgu ei ole põhjust karta, et arvitikettad on jõudnud kurjategijate kätte.
Loe pikemat artiklit siit: http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/politics/7103566.stm
KOMMENTAAR: Teeks Eestis ka nii, et paneks mõne valitsuse andmebaasina kasutatava kõvaketta mulliübrikusse ja katsuks seda siis pressida läbi Eesti postisüsteemi. Ei no jah....
Ketaste peal olid andmed nende Briti perede kohta, kus kasvab alla 16-aastane laps, vahendas BBC.
Kadumaläinud andmete seas olid lapsetoetust saavate inimeste nimed, aadressid, sünniajad, isikukoodid ning mõnel juhul ka pangaandmed.
Suurbritannia rahandusminister Alistair Darling soovitas inimestel juhtunu tõttu igaks juhuks kontrollida oma pangakontot tavalisest tihedamini.
Darling süüdistas andmete kaotamises Suurbritannia maksu- ja tolliameti nooremametnikke, kes ignoreerisid turvameetmeid, kui saatsid informatsiooni auditeerimisametisse.
«Kaks salasõnaga kaitstud arvutiketast saadeti posti teel auditeerimisametisse,» rääkis Darling Suurbritannia rahvasaadikutele. «Pakk oli registreerimata ning tundub, et informatsioon ei jõudnud auditeerimisameti adressaadini.»
Andmete kadumist asus uurima politsei, esialgu ei ole põhjust karta, et arvitikettad on jõudnud kurjategijate kätte.
Loe pikemat artiklit siit: http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/politics/7103566.stm
KOMMENTAAR: Teeks Eestis ka nii, et paneks mõne valitsuse andmebaasina kasutatava kõvaketta mulliübrikusse ja katsuks seda siis pressida läbi Eesti postisüsteemi. Ei no jah....
neljapäev, 31. mai 2007
3.kodutöö
Kuna 3.kodutöö sai suhteliselt pikk, siis otsustasin ma selle salvestada Google.docsi ja lisada siia lingi: http://docs.google.com/Doc?id=dfqdxvdj_4dbcbfk
Google.docsis avastasin uue põneva lubavuse - Google.docsi dokumendi avalikustamine blogis. Ma seda küll ei kasutanud, sest dokument on selleks liiga pikk, aga seda on teinekord hea kõrva taha panna.
Püüdsin oma kodutöös võimalikult põhjalikult kirjeldada, milliseid lubavused on meie keskkonnas olemas, milliseid me kasutame ning mille alusel on kujunenud välja just sellised valikud. Analüüsisin eraldi Pereraadio sotsiaalset keskkonda ja IFmm06 sotsiaalset keskkonda.
Google.docsis avastasin uue põneva lubavuse - Google.docsi dokumendi avalikustamine blogis. Ma seda küll ei kasutanud, sest dokument on selleks liiga pikk, aga seda on teinekord hea kõrva taha panna.
Püüdsin oma kodutöös võimalikult põhjalikult kirjeldada, milliseid lubavused on meie keskkonnas olemas, milliseid me kasutame ning mille alusel on kujunenud välja just sellised valikud. Analüüsisin eraldi Pereraadio sotsiaalset keskkonda ja IFmm06 sotsiaalset keskkonda.
teisipäev, 29. mai 2007
Kuidas lisada Creative Commonsi logo
Avastasin oma vanade koolitööde seast ühe kasuliku asja, mida hea meelega jagaksin, eriti veel, et sellest tuli ju juttu. Nimelt on tegu õpetusega, kuidas panna oma teosele digitaalselt külge Creative Commonsi logo. See on põhjalikult ära seletatud alljärgnevas PowerPointi esitluses:
http://www.slideshare.net/piaparis/creative-commons
Kuna antud süsteem ei võimalda erinevaid efekte, siis palun LAADIGE FAIL VAATAMISEKS ALLA! (Slaidišõu all on väike link: Download file) Muidu on see võib-olla pisut segane.
http://www.slideshare.net/piaparis/creative-commons
Kuna antud süsteem ei võimalda erinevaid efekte, siis palun LAADIGE FAIL VAATAMISEKS ALLA! (Slaidišõu all on väike link: Download file) Muidu on see võib-olla pisut segane.
3.kodutöö juhend
3. Kodutöö: Evalvatsiooni printsiipide rakendamine empiirilises lühiessees, mille abil hinnataks enda poolt loodud enesejuhitud õppimise ja ühesõppe tegevusmustri rakendumist. Töö valmimise tähtaeg 31. mai. Kodutöö esitatakse blogis või wikis.
Siin kirjeldame evalvatsiooni printsiipe ja nende rakendamise võimalusi hajutatud õpikeskkonnas.
1. Evalvatsioon lubavuste alusel
a) milliseid pedagoogilisi lubavusi enda loodud/ühises õpikeskkonnas märkasid (ülesandega seotud, õpikeskkonnaga seotud, õppijate tegevusega seotud)?
b) milliseid teatud tarkvara pedagoogilisi lubavusi sina/kaasõppijad sinu rühmas tegevuste käigus rakendasid (ootame sinu seisukohta), ehk kuidas märgatud pedagoogilised lubavused rakendusid üksi ja rühmas?
c) kas need lubavused, millel tegevus tugines üksi/rühmas olid efektiivsed õppimise seisukohast (ootame sinu seisukohta)?
Siin kirjeldame evalvatsiooni printsiipe ja nende rakendamise võimalusi hajutatud õpikeskkonnas.
1. Evalvatsioon lubavuste alusel
a) milliseid pedagoogilisi lubavusi enda loodud/ühises õpikeskkonnas märkasid (ülesandega seotud, õpikeskkonnaga seotud, õppijate tegevusega seotud)?
b) milliseid teatud tarkvara pedagoogilisi lubavusi sina/kaasõppijad sinu rühmas tegevuste käigus rakendasid (ootame sinu seisukohta), ehk kuidas märgatud pedagoogilised lubavused rakendusid üksi ja rühmas?
c) kas need lubavused, millel tegevus tugines üksi/rühmas olid efektiivsed õppimise seisukohast (ootame sinu seisukohta)?
Lubavused
Siin on mõned näited lubavustest seotuna meie kasutatavate keskkondadega. Olen siin välja toonud vaid enimkasutatavad, sest kõiki lubavusi me lihtsalt ei kasuta. Nagu pildiltki näha, on enamkasutatavateks ajaveeb ja verbaalse kommunikatsiooni vahendid. Püüdsin teha skeemi võimalikult lihtsa. Ma ei ole siin sihilikult eristanud erinevaid kasutajaid, sest nagu eelmiselt skeemilt näha, kasutame me sisuliselt kõiki vahendeid sarnaselt ja meil ei ole süsteemi - õpetaja-õpilane, sest kuigi me küsime võib-olla suhteliselt rohkem nõu oma ülemuselt, oleme siiski koguaeg ka kõik üksteisele õpetajateks-juhendajateks. Kuidas neid lubavusi kasutatakse, saab täpsemalt lugeda PowerPointi esitlusest, mille ka ette kandsin.
esmaspäev, 28. mai 2007
Pereraadio avatud õppe maastik
Nonii, siin on siis üks pildike maastikust, mis käib eelnevalt tehtud PowerPointi esitluse juurde. Tegemist on siis Pereraadio sotsiaalse maastikuga. Suurema pildi nägemiseks vajuta pildile.
Tegevusi olen seoses selle maastikuga kirjeldanud eraldi PowerPointi esitluse juures.
Tegevusi olen seoses selle maastikuga kirjeldanud eraldi PowerPointi esitluse juures.
Tegelikult muidugi...
... see asi nii lihtne ei ole...
Mis puutub tegevusmustritesse Pereraadios, siis võib juhtuda, et tegelikkus teeb oma korrektuurid... :D
Mis puutub tegevusmustritesse Pereraadios, siis võib juhtuda, et tegelikkus teeb oma korrektuurid... :D
laupäev, 19. mai 2007
Web 2.0
Nüüd on meil oma wiki lehekülg ka. Sinna ei ole hetkel midagi lisatud, aga tulevikus vast kindlasti. Selle aadress on http://ifmm06.wiki.zoho.com/
Kasutajanimi ifmm06 ja
salasõna toi55mi.
Vookogus lahendasin asja nii, et lisasin sinna lihtsalt täiesti eraldiseisva bookmarkside kogu, kuhu saab konkreetse kursusega seotud neid linke lisada, mida voona esitada ei saa, ilma et need ülvoogu ära kaoksid.
Kasutajanimi ifmm06 ja
salasõna toi55mi.
Vookogus lahendasin asja nii, et lisasin sinna lihtsalt täiesti eraldiseisva bookmarkside kogu, kuhu saab konkreetse kursusega seotud neid linke lisada, mida voona esitada ei saa, ilma et need ülvoogu ära kaoksid.
reede, 18. mai 2007
Pageflakes
Meie IFmm06 rühma (Kairi, Fljuza, Tiina, Riina ja Pia) pageflakesi lehekülg (ehk vookogu) asub nüüd aadresil http://www.pageflakes.com/pia
See on mõeldud loomulikult pidevalt täienema. :) Vookogu eesmärk on koguda ühte kohta õppeotstarbelised lingid ning meie isiklikud veebilogid.
See on mõeldud loomulikult pidevalt täienema. :) Vookogu eesmärk on koguda ühte kohta õppeotstarbelised lingid ning meie isiklikud veebilogid.
esmaspäev, 30. aprill 2007
Windows Live Toolbar
Windows Live Toolbar võimalus Internetis orienteerumiseks. See "smart menu" tundub olevat huvitav asi, ent ma pole ise proovinud, mida see teeb. Hetkel kasutan Google Toolbari, see on päris mugav.
laupäev, 28. aprill 2007
Miks nii hilja...
Võib-olla polegi hilja. Aga Eestimaal on veel kohti, kuhu Internet pole veel jõudnud (kuigi ma kinnitan teile, et tsivilisatsioon ON sinna jõudnud, kuigi, tõsi küll, rahaga arveldamise asemel kehtib seal suuresti veel naturaalmajandus - vorst vorsti või täpsemalt kala kapsa vastu). Ja viimased paar nädalat viibisin ma just sellises urbaniseerumisest puutumata jäänud keskkonnas, Tallinnast umbes 5 tunni sõidutee kaugusel (jah, Eestis ON kohti, kuhu Tallinnast tuleb nii kaua sõita, ja jah, Eestis on kohti, mis asuvad väljaspool Tallinnat.). See aga tähendab seda, et juurdepääs Internetti mul puudus, kuigi ma üritasin tulutult Internetti läbi telefonikaabli välja imeda. Niisiis osa asju panin ma üles eile õhtul. Aga mu WIKI on üleval juba 2 nädalat.
Esimene postitus
Kuna ma olen natuke isepäine inimene, siis olen ka oma kodutöö lahendanud pisut teisiti kui ehk teised. Aga võib-olla ka mitte.
Kodutööna panin kokku WIKI-sse Pereraadio hommikuprogrammi tegemise õpetuse.
See asub aadressil http://pereraadio.pbwiki.com/
Lisaks sellele kirjeldasin kogu Pereraadio töötegijate sotsiaalset keskkonda, mis on suhteliselt lai ja kuigi mõned selle osad on alles välja kujunemas, on meil siiski plaan ja siht olemas ning selle alusel olengi seda tutvustanud. Panin vastava esitluse (PowerPointis) üles aadressile http://www.slideshare.net/piaparis/pereraadio-sotsiaalne-keskkond
Kodutööna panin kokku WIKI-sse Pereraadio hommikuprogrammi tegemise õpetuse.
See asub aadressil http://pereraadio.pbwiki.com/
Lisaks sellele kirjeldasin kogu Pereraadio töötegijate sotsiaalset keskkonda, mis on suhteliselt lai ja kuigi mõned selle osad on alles välja kujunemas, on meil siiski plaan ja siht olemas ning selle alusel olengi seda tutvustanud. Panin vastava esitluse (PowerPointis) üles aadressile http://www.slideshare.net/piaparis/pereraadio-sotsiaalne-keskkond
Tellimine:
Postitused (Atom)
